Lahjendi liimimine

Lahjendusaine on ühend, mida kasutatakse liimi viskoossuse vähendamiseks, liimi hea läbitungivuse tagamiseks, protsessi jõudluse parandamiseks ja mõned võivad vähendada liimi aktiivsust, pikendades seeläbi liimi kasutusiga. Liimiga katmise hõlbustamiseks kasutatakse sageli liimi lahustamiseks ja vajaliku viskoossuse reguleerimiseks lahjendit.
Lahjendi võib jagada kahte tüüpi: mitteaktiivne lahjendi ja aktiivne lahjendi.
①Inaktiivne lahjendi See lahjendi ei sisalda molekulis aktiivseid rühmi, enamasti inertseid lahusteid, nagu etanool, atsetoon, tolueen jne. Lahjendusprotsessis ei osale see reaktsioonis, see segatakse ainult vaiguga ja täidab oma eesmärki. viskoossuse vähendamiseks. Lisaks lahjendavale rollile mõjutab see mehaanilisi omadusi, kuumuse deformatsiooni temperatuuri, keskmist vastupidavust ja vananemiskahjustusi. Arvesse tuleb võtta lahusti aurustumiskiirust. Liiga kiire aurustumiskiiruse korral tekib liimikihi pinnale kergesti kile, mis takistab lahusti väljapääsu liimikihi sees. Liimikihis tekivad mullid; liiga aeglase aurustumiskiiruse korral jäävad liimikihti lahustid, mis mõjutavad nakketugevust. Tavaliselt segatakse aurustumiskiiruse reguleerimiseks mitu erineva keemistemperatuuriga lahustit. Seda kasutatakse enamasti kummiliimides, fenoolliimides, polüesterliimides ja epoksüliimides.
② Aktiivsed lahjendid Aktiivsed lahjendid on lahjendid, mille molekulis on aktiivsed rühmad. See osaleb reaktsioonis liimi lahjendamise ajal ja võib mängida ka karastavat rolli (nt glütseroolepoksüvaigu või propüleenoksiidi butüüleetri lisamine epoksüliimidele, et mängida karastavat rolli).
Aktiivseid lahjendeid kasutatakse enamasti epoksüliimides, muud liiki kasutatakse vähem.